Materjaliteadus

Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni

Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjaliteadust rakendatakse elektroonikas, infotehnoloogias, energeetikas, meditsiinis, ehitusteaduses ja mujal.

Materjaliteaduse eesmärk ei ole juhuslikult otsida ja avastada uusi materjale ning siis nende omadusi kasutada. Üritatakse õppida materjale mõistma ja seeläbi disainida uusi materjale, mille omadused vastaksid mingi konkreetse rakenduse vajadustele.^[1]

Materjaliteadus kui eraldiseisev teadusharu kujunes välja 20. sajandi jooksul, saades tihti alguse ülikoolide metallurgia osakondadest.^[1]

Materjaliteadus on viimastel aastakümnetel muutunud eriti tähtsaks, sest mitmete teoreetiliselt väljamõeldud tehniliste rakenduste jaoks pole sobivaid materjale (ülijuhid, kosmoselift). Samuti seisavad mitmed küsimused energeetikas sobivate materjalide puudumise taga (näiteks tuumaenergeetika vajab paremaid materjale efektiivsemate kütuste ja reaktorite valmistamiseks ning jäätmete ohutumaks hoiustamiseks; uusi materjale otsitakse efektiivsemate päikesepatareide jaoks, vesinikkütuselementide valmistamiseks ja ülijuhtide valmistamiseks, mis võimaldaks elektrienergiat transportida oluliselt väiksemate kadudega).^[1]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega callister6 on ilma tekstita.

[callister6-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega callister6 on ilma tekstita.

[1]