Meditatsioon

See artikkel räägib vaimsest tehnikast; René Descartesi filosoofilise teose kohta vaata Meditatsioonid esimesest filosoofiast; kristliku meditatsiooni kohta vaata Kristlik meditatsioon.

Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi^[1][2] muutmiseks ja rakendamiseks.

"Vaimne tehnika" või "psühhotehnika" tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul kasutatakse teadvusseisundi muutmiseks eelkõige vaimseid või psüühilisi ja kehalisi või füsioloogilisi vahendeid, mitte tugevatoimelisi psühhotroopsed ained, nagu narkootikumid, hallutsinogeenid, alkohol vmt.

Nõrgematoimeliste ainete kasutamisel, nagu viiruk, kanep, tubakas, kohv, tee jmt, võidakse muutunud teadvusseisundis viibimist nimetada selgema eristusvajaduse puudumisel siiski ka meditatsiooniks.

Meditatsiooniseisundites võidakse sooritada rituaale, anda etendusi, kirjutada luulet, praktiseerida võitluskunste, osaleda teetseremooniatel, luua lilleseadeid, muusikat või kalligraafiat jne.

Ühel või teisel viisil erinevaid meditatsioonitehnikaid on sadu. Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad ja -praktikad vastaval õpetusel, traditsioonil või religioonil.

Meditatsioonist erinev on autohüpnoos, kuhu võivad viia näiteks ühtlaselt korduvad helid, küünlaleegi ainitine silmitsemine vmt, kas siis teadlikult või ebateadlikult.