Meloodia

See artikkel räägib üldmõistest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Meloodia (täpsustus).

Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.

Meloodia olemuse määravad üksteisele järgnevad helikõrguslikud intervallid ja helide rütm: meloodia on horisontaalne helikõrgusstruktuur.

Meloodia võib olla vormitud perioodina, mis võib jaguneda lauseteks, fraasideks ja motiivideks.

Meloodia võib olla sõnalise tekstiga või tekstita ning seda võib esitada kas lauldes (vokaalmeloodia) või pillil (instrumentaalmeloodia). Tekstiga meloodia võib olla süllaabiline või melismaatiline.

Meloodia intervallilis-rütmiline struktuur võimaldab meloodia tuvastamist sõltumatult konkreetsetest helikõrgustest: meloodia ei ole niivõrd konkreetsete helide, kuivõrd helikõrgusintervallide rütmiline järgnevus.

Meloodia ehitus sõltub ajastust ja muusikastiilist.

Meloodia kujundamist mõjutab harmoonia ja fraseerimine: kuidas meloodia algab ja lõpeb, millised on põhi- ja kõrvalhelid ning kuidas neid on rõhutatud, milline on pauside roll meloodias.

Muusikalisel meloodial võivad olla seosed kõnemeloodiaga, st selle modulatsioonide, prosoodia ja intonatsiooniga.

Sama horisontaalse helikõrgusstruktuuri piires tämbrite muutumisel tekkivat "meloodiat" hakkas Arnold Schönberg nimetama kõlavärvimeloodiaks.

Kuna meloodiat võib vaadelda iseseisva, tähendust kandva muusikateosena, siis sellele laieneb autoriõigus.