Miarooliline tekstuur

Miarooliline tekstuur, ka miaroliidiline tekstuur^[1], on süvakivimi tekstuur, mida põhjustavad kivimis kristallisatsiooniproduktidega täitunud süvakivimis esinevad väikesed (<2 mm ) korrapäratud poorid või õõnsused. Selline tekstuur tekib tänu mahu vähenemisele kristalliseerumise käigus.^[2]

Miaroolilise tekstuuri puhul kivimi tühikud (vesiikulid) ei ole siiski üleni täitunud sekundaarsete mineraalidega (sel juhul tekiks mandelkivitekstuur), vaid osaliselt, täpsemalt – vaid vesiikulite seinad kattuvad hilisemate hüdrotermaalsete protsesside käigus sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega, mis põhjustavadki vesiikulite seintele miaroolilise tekstuuri.

Miarooliline tekstuur esineb näiteks graniitides, dioriitides ja gabrodes,^[2], samuti granitoidse koostisega pegmatiitides.

Miarooliline tekstuur on iseloomulik intrusiividele, mis omavad poore või õõnsusi.^[3]

Väiksuse tõttu on miarooliline tekstuur sageli nähtav vaid mikroskoopi kasutades.

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega sõnastik on ilma tekstita.
↑ ^2,0 ^2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega enc on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega narod on ilma tekstita.

[sõnastik-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega sõnastik on ilma tekstita.

[enc-2] 2,0 ^2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega enc on ilma tekstita.

[narod-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega narod on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]