Nanoosake

Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.

Nanotehnoloogias on osakesed defineeritud kui nano- või mikromõõtmetes väiksed objektid, mis käituvad nii füüsikalis-keemilistelt omadustelt kui ka keskkonnas liikumise käigus tervikuna.

Osakesi jagatakse läbimõõdu järgi klassidesse: jämedad osakesed (vahemikus 2500–10 000 nanomeetrit), peened osakesed (vahemikus 100–2500 nm) ning ultrapeened osakesed ehk nanoosakesed (vahemikus 1–100 nm). Just viimases vahemikus hakkavad üha enam ilmnema suurusest tulenevad füüsikalis-keemilised omadused, mis erinevad suuresti peente osakeste ning massiliste materjalide (bulk materials) omadustest.^[2]

Nanoosakeste omadused ja nende kasutusvõimalused on 2012. aasta seisuga intensiivne uurimisvaldkond, kuna neilt on oodata laialdast rakendust biomeditsiini, optika ja elektroonika valdkondades.

Ühed tuntumaid nanoosakesed on süsinikul põhinevad süsiniknanotorud ja fullereen.