Nauding

See artikkel räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata Nauding (täpsustus)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda. Naudingu alla kuuluvad ka spetsiifilisemad vaimsed olekud nagu näiteks õnn, meelelahutus, nautimine, ekstaas ja eufooria.

Psühholoogias kirjeldatakse naudingu printsiipi kui positiivse tagasiside mehhanismi, mis motiveerib organismi tulevikus uuesti looma olukordi, mida ta on leidnud nauditavana. Selle teooria kohaselt on kõik organismid sarnaselt motiveeritud vältima olukordi, mis on neile valu tekitanud või negatiivselt mõjunud minevikus.

Naudingute kogemine on subjektiivne ja erinevad isikud kogevad erineva tugevusega naudingut samas olukordades. Suur osa nauditavatest kogemustest on seotud esmaste vajaduste rahuldamisega, milleks on näiteks söömine, treenimine või seks. Teised nauditavad kogemused on seotud sotsiaalsete kogemustega ja sotsiaalsete vajadustega, milleks on näiteks kogemused saavutuste, tunnustuse ja teenistuse valdkonnas. Samas võivad ka naudingut pakkuda sellised tegevused nagu kunst, muusika ja kirjandus.

Lõõgastusuimastite (legaalsete või illegaalsete) tarbimine võib olla nauditav ja võivad otseselt tekitada eufooriat inimeses alla neelamisel. Meele loomulikku kalduvust saada rohkem seda tunnet võib põhjustada sõltuvuse.