Neandertallane

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Neandertallane Fossiilide leiud: Pleistotseen 230 000 (130 000) kuni 30 000 aastat tagasi
Taksonoomia
Riik	Loomad
Hõimkond	Keelikloomad
Klass	Imetajad
Selts	Esikloomalised
Sugukond	Inimlased
Perekond	Homo
Liik	H. neanderthalensis
Binaarne nimetus
Homo neanderthalensis William King, 1864

Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.

Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.

Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja lihaselise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.

Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.

Lissaboni ülikooli professor João Zilhão ütles, et neandertallastel oli Hispaania koobaste põhjal võime kasutada sümboleid ja mõelda abstraktselt.^[1]