Neenetsid

Neenetsid (vanemad nimetused samojeedid, jurakid) on samojeedi rahvas, kes elab Venemaal Kirde-Euroopa ja Lääne-Siberi tundrais ja metsatundrais.

Halduslikult kuuluvad need alad Arhangelski oblasti Neenetsi autonoomse ringkonna ning Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna ja Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomse ringkonna koosseisu.

2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal neenetseid 41 302. Neenetsid jagunevad tundraneenetsiteks, kes elavad kaugemal põhjas ja kõnelevad tundraneenetsi murret, ning metsaneenetsiteks, kes kõnelevad metsaneenetsi murret.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 44 640 neenetsit. Põhiosas (31 621) elasid nad Tjumeni oblastis, neist 29 772 Jamali Neenetsimaal ja 1438 Handi-Mansimaal. Arhangelski oblastis elas 8020 neenetsit, neist 7504 Neenetsimaal. Lisaks elas 3633 neenetsit Krasnojarski krais ja 503 neenetsit Komimaal.^[1]

Nende traditsioonilised tegevusalad on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalastus.

Nõukogude võimu ajal kannatas nende kultuur tugevasti kollektiviseerimise all. Neid sunniti elama paikselt ja assimileeruma vene kultuuri, nende lapsed viidi õppima vene internaatkoolidesse. Samas hakkasid sellel ajal tõusma esile esimesed neenetsi haritlased.