Osaline sulamine

Osaline sulamine ehk osaline ülessulamine on magmaline protsess, kus kivim hakkab sulama sulamisvahemiku alumises otsas, moodustades magma, mille keemiline koostis erineb lähtekivimi koostisest.^[1]

Suurem osa magmast luuakse ülavahevöös. Viimane koosneb põhiliselt peridotiidist, mille peamised koostisosad on oliviin ja pürokseen. Vahevöö on üldjuhul tahke, kuid mõningates osades on rõhu ja temperatuuri tingimused parajad selleks, et põhjustada kivimite sulamist. Võrreldes oliviiniga, on pürokseen madalama sulamistemperatuuriga ja hakkab sulama esimesena. Kivimi ülessulamisel tekib esimene sula eri tüüpi mineraaliterade kokkupuute pindadel. Siiski ei sula vahevöö kivimid terves ulatuses kunagi üles, sest pärast kivimi juba mõneprotsendilist sulamist hakkab sula liikuma ülespoole ning lahkub oma algsest tekkekohast. Teel maakoore ülemistesse kihtidesse liituvad väikesed sulakehad suuremateks kokku. Osalise ülessulamise üldreegli kohaselt muutub tekkinud sula ränirikkamaks kui tema lähtekivim. Sellepärast sisaldab tekkinud magma rohkem Si ja vähem Mg kui lähtekivim. Peridotiidi, ultraaluselise lähtekivimi, osalisel ülessulamisel tekib üks põhilisi magmatüüpe – aluseline (basaltne) magma.^[2]

Ka kaks teist põhilist magmatüüpi – andesiitsed ja graniitsed magmad – on osalise sulamise teel tekkinud.^[3]