Peeter Tarvas

Peeter Tarvas (kuni 1940 Peeter-Magnus-Roman Treumann; 6. jaanuar 1916 Kuressaare – 23. märts 1987 Tallinn) oli eesti arhitekt ja pedagoog.

Ta õppis aastatel 1923–1929 J. Westerbergi eraalgkoolis ja 1929–1934 Tallinna Reaalkoolis. Pärast gümnaasiumi teenis sõjaväes, kust vabanes 1935. aasta sügisel õpingute jätkamiseks. Tarvas õppis 1935–1940 Brno Saksa Tehnikakõrgkoolis arhitektiks.

Aastal 1940 töötas ta Sõjaministeeriumi ehitus- ja korteriosakonnas ning Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. Aastatel 1940–1941 tegutses Kommunaalprojektis, 1942–1944 Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuses, aastal 1944 Eesti Leegioni ehitus- ja korteriosakonnas ning aastatel 1944–1957 Eesti Projektis.

1949. aastal anti talle NSV Liidu Kõrgema ja Kesk-erihariduse Ministeeriumi Kõrgema Atestatsiooni Komisjoni otsusega dotsendi nimetus. Aastatel 1945–1954 oli Tarvas Tallinna Polütehnilise Instituudi ja 1947–1987 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (sealhulgas 1962–1964 arhitektuurikateedri juhataja, 1961–1987 prorektor). Aastast 1965 ka professor. Peeter Tarvas avaldas artikleid väljaandes Sirp ja Vasar, tegi kaastööd Eesti NSV arhitektide almanahhi koostamisel ning esines ettekannetega Eesti NSV Arhitektide Liidu raames.^[1]

Ta oli Arhitektide Liidu liige aastast 1945, Arhitektide Liidu juhatuse liige aastast 1955 ja aseesimees aastast 1961. Eesti NSV teeneline kunstitegelane aastast 1962.^[1]