Piisknakkus

Piisknakkused ehk piisklevinakkused (inglise keeles droplet infection) on nakkused, mida kannavad edasi õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste piiskadena levivad haigustekitajad (viirused, bakterid, seened jt).[1] Piisknakkused levivad, kui nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena satuvad viirusosakesed sülje- vm piiskadena pindadele ja õhku.[2]

Eristatakse piisknakkusi ja tolmnakkusi, millest esimese puhul on nakkuse kandjaks piisad, mille läbimõõt on suurem kui 5-10 μm, teise puhul aga väiksemad osakesed ehk aerosoolid, mis levivad õhus nagu tolm. Haigusetekitajate levimise meediumi järgi eristatakse õhklevi ja kontakt- ehk olmelevi, vastavalt sellele ka kombineeritult õhk-tolmnakkusi ja õhk-piisknakkusi, nakkuste otsest levi inimestevahelises kontaktis ning kaudset levi[3]. Piisk- ja tolmnakkuste omavaheline piir ning seos otsese ja kaudse leviga on teadusliku debati objekt.[4][5]

  1. Marelle Grünthal-Drell (19. oktoober 2015). "Mis on nakkushaigused?". Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli reisikorralduse õppekava aine "Esmaabi" õpiobjekt "Ohtlikud nakkushaigused maailmas". Vaadatud 7. aprill 2020.
  2. Binish Ather, Peter F. Edemekong (17. veebruar 2020). "Airborne Precautions". StatPearls Publishing. Vaadatud 9. aprill 2020.
  3. "Nakkushaiguste ennetamise ja tõrjealane tegevusjuhend hooldekodudele" (PDF). Tervisameti veebisait. 2017. Vaadatud 25. aprill 2020.
  4. Dyani Lewis (2. aprill 2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can't agree". Nature. Vaadatud 23. aprill 2020.
  5. Brian Resnick (5. oktoober 2020). "Scientists say the coronavirus is airborne. Here's what that means". Vox. Vaadatud 15. november 2020.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search