Piisknakkus

Piisknakkused ehk piisklevinakkused (inglise keeles droplet infection) on nakkused, mida kannavad edasi õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste piiskadena levivad haigustekitajad (viirused, bakterid, seened jt).^[1] Piisknakkused levivad, kui nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena satuvad viirusosakesed sülje- vm piiskadena pindadele ja õhku.^[2]

Eristatakse piisknakkusi ja tolmnakkusi, millest esimese puhul on nakkuse kandjaks piisad, mille läbimõõt on suurem kui 5-10 μm, teise puhul aga väiksemad osakesed ehk aerosoolid, mis levivad õhus nagu tolm. Haigusetekitajate levimise meediumi järgi eristatakse õhklevi ja kontakt- ehk olmelevi, vastavalt sellele ka kombineeritult õhk-tolmnakkusi ja õhk-piisknakkusi, nakkuste otsest levi inimestevahelises kontaktis ning kaudset levi^[3]. Piisk- ja tolmnakkuste omavaheline piir ning seos otsese ja kaudse leviga on teadusliku debati objekt.^[4]^[5]

↑ Marelle Grünthal-Drell (19. oktoober 2015). "Mis on nakkushaigused?". Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli reisikorralduse õppekava aine "Esmaabi" õpiobjekt "Ohtlikud nakkushaigused maailmas". Vaadatud 7. aprill 2020.
↑ Binish Ather, Peter F. Edemekong (17. veebruar 2020). "Airborne Precautions". StatPearls Publishing. Vaadatud 9. aprill 2020.
↑ "Nakkushaiguste ennetamise ja tõrjealane tegevusjuhend hooldekodudele" (PDF). Tervisameti veebisait. 2017. Vaadatud 25. aprill 2020.
↑ Dyani Lewis (2. aprill 2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can't agree". Nature. Vaadatud 23. aprill 2020.
↑ Brian Resnick (5. oktoober 2020). "Scientists say the coronavirus is airborne. Here's what that means". Vox. Vaadatud 15. november 2020.

[1] Marelle Grünthal-Drell (19. oktoober 2015). "Mis on nakkushaigused?". Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli reisikorralduse õppekava aine "Esmaabi" õpiobjekt "Ohtlikud nakkushaigused maailmas". Vaadatud 7. aprill 2020.

[2] Binish Ather, Peter F. Edemekong (17. veebruar 2020). "Airborne Precautions". StatPearls Publishing. Vaadatud 9. aprill 2020.

[3] "Nakkushaiguste ennetamise ja tõrjealane tegevusjuhend hooldekodudele" (PDF). Tervisameti veebisait. 2017. Vaadatud 25. aprill 2020.

[4] Dyani Lewis (2. aprill 2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can't agree". Nature. Vaadatud 23. aprill 2020.

[5] Brian Resnick (5. oktoober 2020). "Scientists say the coronavirus is airborne. Here's what that means". Vox. Vaadatud 15. november 2020.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]