Popmuusika

Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960. aastatel alguse saanud muusikastiil, kuhu laiemas tähenduses (inglise keeles popular music]] kuuluvad kõik muusikastiilid, mis arenesid välja rockabilly'st, bluusist, rokkmuusikast, kuni tänapäeva hiphopi, techno, trance'i ja house'ini, koos kõikvõimalike indie, proge jt mittekommertslike eksperimentaalsete suundadega.

Popmuusika kitsamas tähenduses (inglise keeles pop music) hõlmab selle muusikastiilide rühma populaarsemat, meloodilisemat, mahedamat ja kommertslikumat osa, mida esindab näiteks Michael Jackson (King of Pop).

"Popmuusika" võib olla mõistetud avaramas tähenduses, hõlmates muusikastiile, mis arenesid välja rockabilly'st, bluusist, rokkmuusikast kuni hiphopi, tekno, trance'i või house'ini jne. Michael Jacksoni tiitel King of Pop viitab aga popmuusikale kitsamas tähenduses, ühele muusikastiilide rühmale popmuusika kui laiema nähtuse sees ja tähistab kitsamat, pehmemat, mahedamat, rahvahulkadele enim meeldivat osa. Inglise keeles tehakse neil vahet: pop music tähistab seda kitsamat osa; popular music viitab aga laiemale mõistele, kuhu kuuluvad ka kõikvõimalikud indie, proge ja mittekommertslikud eksperimentaalsed suunad, mille kohta mõnikord öeldakse ka pop-rock.^[1]