Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.[1]

Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele.[viide?]

Rahvusluse ksenofoobne vorm on nativism.[2] Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid paremäärmuslikud natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda rassi kaudu ja seostada geneetikaga.[viide?]

  1. Reigo Lokk (2015). "Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid", Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut. Lk 25, 31
  2. Cas Mudde. Täiuslik torm: paremradikalism Euroopas, Vikerkaar, 2016, nr 10-11

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search