Rahvusvaheline organisatsioon

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus. Neil on alaliselt tegutsevad organid ning oma põhikiri, kodukord, liikmeskond, otsuste vastuvõtmise kord, finantseerimisallikad, tippjuhid ja peakorter. Rahvusvahelistel organisatsioonidel on juriidilise isiku staatus.

Riikide ja rahvaste koostöö tihenedes 19. sajandi viimasel kolmandikul loodi rahvusvahelisi organisatsioone massiliselt, keskendudes peamiselt praktilistele eluolu küsimustele, nagu transport, side, kaubandus, teadus jm. Tänapäeval on rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus asendunud enne Teist maailmasõda domineerinud diplomaatiliste, informatiivsete ja liikmete vahel üksikküsimusi koordineerivatelt aktsioonidelt mitmesuguste globaalsete, üldist huvi pakkuvate, kuid ka jooksvalt esile kerkinud probleemide ja küsimuste operatiivsele lahendamisele.

Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest on tänapäeval huvitatud kõik riigid ja sõltuvad territooriumid, samuti praktiliselt kõikide elualade esindajad. Seepärast domineerivadki kõikidel rahvusvahelise suhtlemise tasanditel just rahvusvahelised organisatsioonid, mille tegevuse põhimõtetele on riigid (subjektid) tavaliselt oma huvid allutanud või lasevad oma huvisid nende organisatsioonide kaudu kaitsta. See ei tähenda, et riikidevaheline diplomaatiline suhtlemine oleks muutunud teisejärguliseks. Tõsiasi on, et seni pole loodud ühtegi organisatsiooni, mis üritaks üksnes diplomaatilisi meetmeid kasutades korraldada riikidevahelisi otseseid kahepoolseid suhteid.

Rahvusvahelisi organisatsioone liigitatakse:

• ülemaailmsed, subregionaalsed ja piirkondlikud
• valitsustevahelised ja valitsustevälised
• tegevusvaldkondade järgi.

Tegevusvaldkondade alusel loodid organisatsioonid hõlmavad terve hulga rahvusvahelise koostöö alasid (rahu, julgeolek, majandus, poliitika jne), aga võivad olla ka eriotstarbelise spetsiifikaga (mõni majandusharu või eluala, sotsiaalpoliitika, teadus, spordiala jne). Kõikide organisatsioonide tegevuse aluseks on nende põhikiri ja seda korraldatakse kindlate struktuurielementide (assamblee, nõukogu, täitevkomitee, büroo, sekretariaat jne) kaudu.

Rahvusvaheliste organisatsioonide klassifitseerimisel on oluline pidada silmas nende liikmeskonna olemust. Ühed organisatsioonid on moodustatud valitsuse või valitsuste institutsioonide tasemel ja neid finantseeritakse liikmesriikide eelarvetest. Need organisatsioonid on valitsustevahelised ja nende organisatsioonide poolt vastu võetud otsused on kas kohustuslikuks või soovituslikuks täitmiseks liikmesriikide valitsustele. Valitsustevahelisi organisatsioone saab omakorda liigitada ülemaailmseteks ja regionaalseteks (geograafilisteks), riikide majanduslikku arengutaset mitte arvestavateks ja arengumaid eristavateks ning üld- ja eritegevussuunalisteks.

Teised organisatsioonid on loodud valitsusväliste institutsioonide, ühingute, organisatsioonide, üksikisikute jne. poolt ning neid finantseeritakse eelarvevälistest vahenditest, annetustest, liikmemaksudest jne. Ka neid organisatsioone saab liigitada üld- ja eritegevussuunalisteks ning nende hulgas on nii massi- ja kui ka väikese liikmete arvuga organisatsioone.

Alates 1907. aastast peab rahvusvaheliste organisatsioonide üle arvestust Brüsselis (Belgia) asuv Rahvusvaheline Assotsiatsioonide Liit (Union of International Associations, UIA), mis annab välja „Rahvusvaheliste organisatsioonide aastaraamatut” (The Yearbook of International Organizations). Selle organisatsiooni andmetel on alates 312. aastast loodud ligi 75 000 rahvusvahelist organisatsiooni 300 riigi ja territooriumi poolt, millest umbes 42 000 on eri tasemel tegutsenud. UIA-s on arvel umbes 25 000 organisatsiooni, millest ligi 17 500 on erineval tasemel oma tegevusest teatanud. UIA teatab ka, et iga aasta esitatakse arvele võtmiseks umbes 1200 uut organisatsiooni. Kui palju nendest arvele võetud organisatsioonidest on tegevuse lõpetanud, selle kohta andmed puuduvad. Arvele võetud organisatsioonidest on umbes 10% valitsustevahelised, ülejäänud valitsustevälised. Umbes 55% praegu tegutsevatest organisatsioonidest on alustanud tegevust pärast 1960. aastat, nendest umbes 45% on regionaalsed ja 20% erialalise iseloomuga.

Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmesusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone:

• valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid (intergovernmental organization või international governmental organizations = IGO);
• valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid (international nongovernmental organization ehk INGO). ^[1]