Renessanssarhitektuur

Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine.

Renessansile eelnes arhitektuuris gootika ja järgnes barokk.

Antiikarhitektuuri taassünd sai alguse Firenzes, kus Filippo Brunelleschi oli üks selle pioneere. Stiil levis kiiresti mujale Itaaliasse ning siis Prantsusmaale, Saksamaale, Inglismaale ja Venemaale. Renessansideed jõudsid Euroopa eri paigusse erineval ajal ja olid erineva mõjuga.

Renessansile on iseloomulikud sümmeetria, proportsioon ja elementide reeglipärasus. Eeskujuks võeti eriti Vana-Rooma arhitektuur, millest oli säilinud arvukalt näiteid. Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega.