Back Fusta laminada encreuada Catalan CLT panel Czech Brettsperrholz German Σταυρωτή επικολλητή ξυλεία Greek Cross-laminated timber English Kruclamenigita ligno Esperanto CLT Finnish Bois lamellé croisé French クロス・ラミネーティッド・ティンバー Japanese Kruislaaghout Dutch

Ristkihtliimpuit

Kuusepuidust kolmekihiline CLT-plaat

Ristkihtliimpuit (CLT) on puitpaneeltoode, mida valmistatakse täispuidust saematerjalist.

Ristkihtliimpuidu laudadest kihid on lapiti liimitud nii, et iga kihi puidusüü jääb risti eelmisega. Tavaliselt liidetakse kihid sümmeetriliselt, et paneeli välimiste kihtide suunad oleksid samad ning enamasti on kihte paaritu arv, kuid erijuhtudel võib olla neid ka paarisarv – sel juhul arvestatakse siiski sümmeetrilist jaotust. Kihtide risti paigutamine võimaldab paneeli mitmesuunalist kasutamist, kuid enamasti on eri suundades siiski erinevad tugevusnäitajad. Ristkihtliimpuit sarnaneb konstruktsioonilt vineeriga, kuid sellel on märgatavalt paksemad kihid.

Ristkihtliimpuitu (CLT-d) ei tohi segamini ajada liimpuiduga (GLT-ga), mis on toode, mille lamellid on orienteeritud samasuunaliselt.[1]

CLT on väidetavalt tulepüsivuse seisukohalt samaväärne teraskonstruktsioonide või betooniga.[viide?]

2016. aastal pakuti välja plaan püstitada Stockholmi 40-korruseline ristkihtliimpuithoone ja 100-korruseline torn The Splinter Londonisse.[2] 2016. aasta septembris ehitati maailma esimene suuremõõtmeline torujas rajatis Londoni kolledžis Chelsea College of Arts, kasutades lehtpuidust valmistatud ristkihtliimpuitplaate. 35 meetri kõrguse The Smile'i arhitekt oli Alison Brooks ja tehnilised arvutused tegi Arup koostöös American Hardwood Export Counciliga. Teos loodi London Design Festivali tarbeks.[3] 3852 kuupmeetrist ristkihtliimpuidust koosnev Dalston Lane, mis asub Dalston Square'il, on maailma suurim ristkihtliimpuidust rajatis. See valmis 2017. aastal. 33 meetrit kõrge rajatise ristkihtliimpuidust konstruktsioonilise osa ehitas Ramboll Group A/S.[4]

Ristkihtpuitu saab ideaalselt kasutada seina-, vahelae- ja katusepaneelidena koos muude ehitusmaterjalidega.[5] CLT kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusena tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas.[6] Kihtide arv on alati paaritu.[7] Ristuvad kihid tagavad lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

Ristkihtpuitu kasutati esmakordselt 1990. aastate alguses Saksamaal ja Austrias. Põhjalikke katsetusi materjaliga tehti alles sajandi lõpu poole. Alles 2000. aastatel hakati CLT-d kasutama ja selle omadusi hindama ka mujal Euroopas.

Ristkihtpuit on väga populaarne just elementmajade ehituses.[8]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ObDjf on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega W3Rbx on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega t58Lv on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega aMC3L on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega v4Ou4 on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega B8NfH on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega WcFF4 on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ook11 on ilma tekstita.

Rich TVX News Network Site

Rich TVX News Network Info

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search