Rust

Rust
Rust logo
Faililaiend	.rs, .rlib
Paradigma	Funktsionaalne, imperatiivne, struktureeritud, üldine, mitmeparadigmaline
Väljalaskeaeg	7. juuli 2010
Looja	Graydon Hoare
Arendaja	The Rust Project
Viimane väljalase	1.86.0 (3.04.2025)
Tüüpimine	lineaarne, nominaalne, staatiline, tugev
Implementatsioonid	Rust
Mõjutatud keeltest	Alef,[1] C sharp,[1] C++,[1] Cyclone,[1][2] Erlang,[1] Haskell,[1] Limbo,[1] Newsqueak,[1] OCaml,[1] Ruby,[1] Scheme,[1] Standard ML,[1] Swift[1][3]
Mõjutanud keeli	Crystal, Elm,[4] Idris,[5] Spark,[6] Swift[7]
OS	Linux, macOS, Windows, FreeBSD, OpenBSD, Redox, Android, iOS[8]
Litsents	MIT või Apache 2.0[9]
Veebileht	www.rust-lang.org

Rust on mitmeparadigmaline üldotstarbeline programmeerimiskeel, mis keskendub peamiselt tüübikindlusele, jõudlusele ja turvalisusele, eriti turvalisele samaaegsusele.^[10][11] Rust on süntaksi poolest sarnane C++ga,^[12] kuid on disainitud selleks, et tagada parem mälu turvalisus hoides kõrget jõudlust. Keeles viitavad kõik viitajad alati asjakohasele mälule (mäluobjektid viidete taga on alati korrektsed) ilma, et oleks vajalik laialdasem mäluhaldussüsteem, nagu näiteks prügikogumine.

Mäluturvalisuse kindlustamiseks ja andmete võidujooksude vältimiseks kasutab Rust "laenukontrollijat", mis jälgib kompileerimise ajal iga programmis oleva objektiviida eluaega. Rusti arendust inspireerisid funktsionaalne programmeerimine, sealhulgas muutmatus, kõrgema järgu funktsioonid ja algebralised andmetüübid.

Algselt oli Rust disainitud Graydon Hoare'i poolt Mozilla uurimisasutuses, kaasa aitasid ka Dave Herman, Brendan Eich ja teised.^[13][14] Disainerid arendasid keelt samal ajal kui nad kirjutasid koodi Servo küljendusmootori^[15] ja Rusti enda kompileerija jaoks.

Rust on alates 2016. aastast olnud igal aastal Stack Overflow arendajate küsitluses olnud "kõige rohkem armastatud programmeerimiskeel".^{[16][17][18][19]} Keelt kasutavad firmad nagu Amazon, Discord, Dropbox, Google (Alphabet), Facebook ja Microsoft. Detsembris 2022 sai sellest ainus keel peale C ja assemblerkeele, mida on võimalik kasutada Linuxi tuuma arendamises.