Sademed

Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.^{(lääne koolkonna käsitlus)} Sademete moodustumise mehhanismi pilvedes sõnastas 1933. aastal Tour Bergeron.

Tehakse vahet:

• kaetud sademed, mis on peamiselt seotud sooja frondiga;
• tugevad vihmasajud, mis on seotud peamiselt külmade frondidega.

Vedelateks sademeteks loetakse langevaid veepiisku: keskmise suurusega 0,25–3 mm (tavaliselt kestev lausvihm), kuni 3,5 mm, aga vahel ka kuni 8 mm (hoovihm või hoogvihm) ja 0,05–0,5 mm (uduvihm).

Tahked sademed: lumehelbed 4–5 mm, tugevas lumesajus võib helveste läbimõõt olla isegi kuni 5 cm, lumeterad 2–5 mm, rahe.

Lääne teaduskirjanduses kasutatavat sademete mõistet (inglise keeles precipitation) väljendab sel juhul termin "atmosfäärist langevad sademed" (või: "maapinnale langevad sademed", "pilvedest langevad sademed").

Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe vms kujul.

Tavaliselt mõõdetakse sademete hulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on aasta keskmine sademete hulk 520–820 mm. Keskmiselt langeb maakeral aastas umbes 1000 mm sademete hulk, kuid kõrbetes ja kõrgetel laiuskraadidel vähem kui 250 mm aastas.

Meteoroloogiajaamades mõõdetakse sademete hulka sadememõõturiga ja vedelate sademete intensiivsust pluviograafidega. Suurtel aladel kasutatakse sademete intensiivsust ligikaudselt meteoroloogiliste radarite abil.

Sademed on üks lüli Maa niiskustsüklis.

Mitmeaastane, keskmine igakuine, hooajaline ja aastane sademete hulk, nende jaotumine maapinnal, aastane ja päevane varieeruvus, korduvus ja intensiivsus on kliima määravad omadused, mis on olulised põllumajanduse- ja paljude teiste rahvamajanduse sektorite jaoks.