Saksa keel

saksa keel (Deutsch)
Hääldus	[dɔɪ̯tʃ]
Kõneldakse	Saksamaal, Austrias, Šveitsis (Saksa Šveits), Liechtensteinis, Luksemburgis, Itaalias (Lõuna-Tirool), Belgias (Saksakeelne kogukond), Prantsusmaal (Elsass ja Lotring) ja mujal
Piirkonnad	valdavalt Kesk-Euroopa
Kokku kõnelejaid	emakeelena 90–105 mln inimest
Keelesugulus	indoeuroopa keeled; germaani keeled; läänegermaani keeled; saksa keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Saksamaa; Austria; Šveits (koos prantsuse, itaalia ja romanši keelega); Liechtenstein; Luksemburg (koos letseburgi ja prantsuse keelega); Belgia (koos hollandi ja prantsuse keelega); Euroopa Liit (koos veel 23 keelega)
Keelehoole	ainult õigekiri: Saksa Õigekirjanõukogu
Keelekoodid
ISO 639-1	de
ISO 639-2	ger/deu
	██ riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel ██ riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel ██ ametlik keel, kuid tavaliselt rahva teine keel ██ vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta

Saksa keel (saksa keeles Deutsch Kuula^ⓘ) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.

↑ Thomas Marten, Fritz Joachim Sauer (Hrsg.): Länderkunde Deutschland, Österreich und Schweiz (mit Liechtenstein) im Querschnitt. Inform-Verlag, Berlin 2005, ISBN 3-9805843-1-3, S. 7.

[1] Thomas Marten, Fritz Joachim Sauer (Hrsg.): Länderkunde Deutschland, Österreich und Schweiz (mit Liechtenstein) im Querschnitt. Inform-Verlag, Berlin 2005, ISBN 3-9805843-1-3, S. 7.

[1]