Saturn

See artikkel räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit Saturn (astroloogia); filmiauhinna kohta vaata artiklit Saturn (auhind); kino kohta vaata artiklit Saturn (kino); Eesti puksiirlaeva kohta vaata Saturn (laev); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Saturn (täpsustus).

Saturn

Saturn pildistatuna Cassinilt juulis 2008
Orbiidi omadused
Afeel	10,086 aü
Periheel	9,024 aü
Keskmine kaugus Päikesest	9,5 aü
Orbiidi ekstsentrilisus	0,05555
Tiirlemisperiood	29,5 Maa aastat
Orbitaalkiirus	9,68 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes	2,485°
Füüsikalised omadused
Diameeter	120 600 km 9,4 Maa diameetrit
Pindala	4,27×1010 km2 83 Maa pindala
Ruumala	8,2713×1014 km3
Mass	5,6846 * 1026 kilogrammi 95 Maa massi
Tihedus	0,687 g/cm3
Raskuskiirendus ekvaatoril	10,44 m/s2
Paokiirus	35,5 km/s
Pöörlemisperiood	10 tundi 32 minutit 15 sekundit
Pöörlemiskiirus ekvaatoril	9,87 km/s
Kaaslasi	146
Albeedo	0,342

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet. See on hiidplaneet, mis on Maast üheksa korda suurema läbimõõduga. Saturni kõige iseloomulikum tunnus on tema rõngad. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm³ gaasilise väliskihi tõttu.^[1] Saturni mass on 95 Maa massi^[2]. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (♄).^[3][4]

Saturni koosneb tuumast, mille moodustavad arvatavasti raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht.^[5] Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jupiteri magnetväljast.^[6] Planeedi atmosfäär on üldjuhul ühetooniline ja tema värvide kontrastsus on väike, kuid aeg-ajalt võib esineda selgeid ja kaua kestvaid atmosfäärinähtusi.^[7] Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuunil.^[7]

Planeedil on silmapaistev rõngaste süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. Rõngaste süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest (rocky debris – kiviprahist) ja tolmust.

Saturnil on 146^[8][9] teadaolevat kuud, millest 53-le on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi "kuukesi" (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Saturni suurim kuu Titan, mis on ühtlasi Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu ja suurem kui planeet Merkuur, on ainus kuu Päikesesüsteemis, mis suudab hoida märkimisväärset atmosfääri.^[10] Enamik Saturni kuudest on traditsiooniliselt nimetatud Titaanide järgi Kreeka mütoloogiast.