Sotsiaaltoetus

Sotsiaaltoetuse (inglise keeles social benefit) legaaldefinitsioon puudub. Toetus oli defineeritud kuni 01.01.2016 kehtinud seaduses, kui isikule või perekonnale antav rahaline toetus, et soodustada nende toimetulekut ja parandada elukvaliteeti.^[1]. Kehtivas Sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) toetuse üldist definitsiooni ei ole, st legaaldefinitsiooni määramisel tuleb lähtuda üksikute toetusliikide ühisosast. SHS kohaselt saab toetuseid üldiselt maksta teotusvajaduse väljaselgitamise ja olemasolu korral (toetuste vajaduspõhisus) (SHS § 3 lg 1 p 1, § 15 lg 1, § 15 lg 2, § 18 lg 1, § 21 lg 1, § 24 lg 1, § 28 lg 1, § 31 lg 1, § 33 lg 1, § 38 lg 1, § 41 lg 1, § 45¹). Toetuste eesmärke arvestades ("toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus", SHS § 4 lg 1), pole võimalik toetada abi mittevajavat isikut. Seega oleks korrektne järeldada, et vajadusest sõltuvat toetust tuleb eristada vajadusest sõltumatut hüve üleandmisest (kingitusest).