Sotsialistlik riik

Artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sotsialistlik riik on mitmetähenduslik mõiste.

• Liberaaldemokraatliku ideoloogia ja riigi põhiseaduse alusel võidakse sotsialistlikuks nimetada demokraatlikku riiki, kus kehtib mitme partei süsteem, toimuvad vabad valimised ja järgitakse inimõigusi. Selliste riikide hulka kuuluvad tänapäeval näiteks Horvaatia, Poola, Ungari jmt. Samuti peavad ennast sotsialistlikeks näiteks India, Bangladesh, Portugal jmt.

• Sotsialistlik riik marksismi-leninismi ideoloogia alusel on ainupartei võimul põhinev totalitaarne diktatuuririik, mida iseloomustab ebaefektiivne majandus, madal tööviljakus, kaupade defitsiit, vaesus, kõikehõlmav tsensuur, sunnismaisus, sunniviisiline töö ja inimõiguste üldine puudumine.

Käesolev artikkel räägib sotsialistlikust riigist viimases tähenduses ning sellised olid paljud 20. sajandi riigid Ida-Euroopas ja mujal maailmas. Nendes valitses kommunistlik partei ja enamasti sõltusid nad majanduslikult ja sõjaliselt Nõukogude Liidust. Nende ideoloogia oli marksism-leninism ning nad rajanesid enamasti vägivallal, hirmul ja usaldamatusel. Sellistes riikides oli üsna tavaline, et kõik kahtlustavad kõiki, vohab pealekaebamine, ähvardavad karmid karistused ja valitseb terror. Sotsialistlikust riigist lahkuda saab vaid põgenedes ja selle eest võidakse karistada surmanuhtlusega.^[1]

Sotsialistlike riikide endi propaganda kohaselt oli sotsialism üleminekuks kommunismile, mis pidi olema ühiskonna viimane arengujärk. Kommunismi ülesehitamist nimetasid nad iseendi olulisimaks eesmärgiks. Ükski sotsialistlik riik kommunismini ei jõudnud.

Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit.