Teavik

Teavik on raamatukogunduses andmekandja – materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on näiteks trükis, heliplaat, foto, CD-ROM, CD, helikassett, videofilm.

Eesti Standardikeskuse poolt välja antud standard EVS-EN ISO 2789:2003 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika" annab teavikule järgmise definitsiooni: teavik/dokument (inglise document) – üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt.

Raamatukogusõnastik annab teavikule järgmise definitsiooni: dokument/raamat/teavik (inglise document) – mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, näiteks trükis, foto, heliplaat, kompaktketas.

Termin "teavik" võeti kasutusele XX sajandi lõpus, riiklikku terministandardisse jõudis see aastal 2001 (ISO 5127:2001). Eesti õigekeelsussõnaraamatusse ilmus sõna "teavik" esimest korda 2006. aastal definitsiooniga "teavik on infot kandev objekt raamatukogus, nt trükis, foto, plaat, mikrofilm".

Teavikute kasutajatele vahendamiseks, nendest teadaandmiseks ning nende iseloomustamiseks on erinevaid esitusvõimalusi:

• bibliograafiline kirje e bibliokirje
• annotatsioon
• referaat
• resümee, kokkuvõte
• retsensioon
• ülevaade

Iga esitusviisi iseloomustab erinev analüüs ja sünteesi aste.