Testosteroon

Testosteroon
Keemiline valem	C19H28O2
Molekulmass	288 g/mol
Sulamispunkt	155...156 C°

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Testosterooni toodetakse ka sünteetiliselt.

Testosterooni kogused, füsioloogilised funktsioonid, retseptorid, ensüümid ja geenid aga ka testosterooni ringlusega seotud patoloogilised seisundid võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Testosterooni taset mõjutavad söök, jook, mitmed ravimid jpm.

Testosteroonil on inimkehas mitmeid toimed, selle suurenenud sisaldust seostatakse hirmu ja ängistuse vähenemisega. Paljude liikide isasloomadel varieerub selle tase vanusest johtuvalt, aga ka aastaajalistest eripäradest lähtuvalt, kuna testosteroonile omistatakse nende delikaatsetes käitumistoimingutes juhtiv roll, nii näiteks on madudel paaritumisperioodil rohkelt suurenenud neeru-sugusegmendid (neerudes paiknevad nefronite osad); suguküpsel harilikul rästikul võivad need moodustada kuni 1/2 neerudest^[1], kui ka agressiivsete paaritumisrituaalide esinemissagedus, võitlevate isasmadude näol.

Testosterooni toimed ja ringlus lümfoid(-immuun)süsteemis ei ole seni veel selged. Testosteroonile reageerivaid retseptoreid on tuvastatud tüümuses ja T-rakkudel, kuid nende talitlus pole selge. Arvatakse ka, et testosteroon kaitseb mehi mitmete autoimmuunhaiguste tekke eest. Kuid prenataalne kokkupuude testosterooniga võib sünnijärgselt lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid anda.

Testosteroon kuulub keemiliselt olemuselt steroidide hulka.