Udi keel

Udi keel (udi keeles udin muz) on Nahhi-Dagestani keelte Kagu-Dagestani rühma kuuluv Kaukaasia keel, mida kõnelevad udid peamiselt Aserbaidžaanis Nici külas. Enne Mägi-Karabahhi konflikti elas suur udide kogukond ka Vartašeni (Oğuzi) linnas, kuid suurem osa neist oli sunnitud põgenema Armeeniasse ja Venemaale. Udi keelt räägitakse ka Gruusias Zinobiani (Oktomberi) külas. Venemaal loendati 2002. aastal 2266 udi keele rääkijat.

Udi keel on üks vanimaid Kaukaasias dokumenteeritud keeli. Selle varasem arengujärk oli albaani keel, mida kõneldi laialdaselt Kaukaasia Albaania kuningriigis 8. sajandini ja mille kirjalikke mälestisi on leitud pealiskirjadest ja palimpsestidest.^[2][3] Udi keel säilis vaid ristiusku jäänud udidel, moslemiteks hakanud udid läksid üle aserbaidžaani keelele ja sulandusid sajandite jooksul aserbaidžaanide hulka.

Udi keelt peetakse dagestani keeltest kõige arhailisemaks. Udi keeles eristatakse kaht murret: Vartašeni ja Nidži murret.

Tänapäeval on udi keele jaoks loodud mitu erinevat tähestikku, Venemaal kirillitsal põhinev ja Aserbaidžaanis ladina kirjal põhinev.