Venelased

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2025) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.^[2]

Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.

16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberis elavatest rahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.

Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristati 19. sajandil nn põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.

Etnograafiliste rühmadena eristatakse:

• kasakaid (казаки),
• pomoore (поморы),
• Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased'),
• vanausulisi (старообрядцы).

Usklikud venelased on peamiselt õigeusku. Suurem enamus õigeusklikest venelastest kuulub Vene Õigeusu Kirikusse, väiksem osa vanausuliste hulka ja sektidesse.