Viipekeel

Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Keeleteadlased peavad nii räägitud kui ka viibatuid suhtlusviise loomulikuks keeleks. See tähendab, et mõlemad on ise arenenud ilma suure plaanimiseta.^[1]

Viipekeelte peamise sisu moodustavad viiped, mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu. Viipel kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel "häälikuline" kuju.^[2]

Viipekeeli on palju ja ei ole universaalset viipekeelt, mis tähendab, et need ei ole vastastikku arusaadavad, viipekeeltes on sarnasusi.^[3] Eestis kasutatakse peamiselt eesti viipekeelt ja vene viipekeelt eesti viipekeele mõjuga.^[2]

Viipekeelte peamise sisu moodustavad viiped, mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu.

Viipel,- kui keelelist teavet kandval keelesümbolil-, on oma kindel "häälikuline" kuju.^[2] Viipel on ka mitte viipamise kaudu edastatud informatsiooni, nagu näiteks näomiimika ja kehaline liikumine.^[4]

Kurt ei saa omandada auditiiv-verbaalset keelt loomulikul teel ja ei mõista irooniat, eufemisme, metafoore, kujundlikku keelekasutust ega keelemänge. Kurdil ei ole kognitiivset takistust omandada visuaal-motoorset keelt ehk viipekeelt ja tal on lisaks parem võime mõista eri näomiimikat.^[5]

↑ Meir, Irit, Carol Padden, Mark Aronoff & Wendy Sandler. 2013. Competing iconicities in the structure of languages. Cognitive Linguistics 24(2). https://doi.org/10.1515/cog-2013-0010.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Paabo, Regina. Eesti viipekeel ja selle loome. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_04.pdf.
↑ "What is Sign Language? | Linguistic Society of America". web.archive.org. 13. veebruar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2018. Vaadatud 9. aprillil 2024.
↑ Scheier, D. B. 2009. Barriers to health care for people with hearing loss: a review of the literature. The Journal of the New York State Nurses Ascossiation 3–4.
↑ Hollmann, Liivi, Regina Paabo & Raili Loit. 2013. Viipekeelne kurt laps koolis. (SA Innove). 30.

[1] Meir, Irit, Carol Padden, Mark Aronoff & Wendy Sandler. 2013. Competing iconicities in the structure of languages. Cognitive Linguistics 24(2). https://doi.org/10.1515/cog-2013-0010.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Paabo, Regina. Eesti viipekeel ja selle loome. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_04.pdf.

[3] "What is Sign Language? | Linguistic Society of America". web.archive.org. 13. veebruar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2018. Vaadatud 9. aprillil 2024.

[4] Scheier, D. B. 2009. Barriers to health care for people with hearing loss: a review of the literature. The Journal of the New York State Nurses Ascossiation 3–4.

[5] Hollmann, Liivi, Regina Paabo & Raili Loit. 2013. Viipekeelne kurt laps koolis. (SA Innove). 30.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]