Waterloo lahing

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Waterloo lahing
Osa Waterloo kampaaniast
"Waterloo lahing". William Sadleri maal
Toimumisaeg	18. juuni 1815
Toimumiskoht	Belgia, Brüsseli lähedal 2 kilomeetrit Waterloo linnast 50° 40′ 49″ N, 4° 24′ 42″ E
Tulemus	Koalitsiooni otsustav võit
Osalised
Prantsuse Keisririik Seitsmes koalitsioon: Ühendkuningriik Preisimaa Madalmaad Hannover Nassau Braunschweig
Väejuhid või liidrid
Napoleon I Wellingtoni hertsog Gebhard von Blücher
Jõudude suurus
Kokku: 73 000[1] 50 700 jalaväelast 14 390 ratsaväelast 8050 suurtükiväelast ja pioneeri 252 suurtükki Kokku: 118 000 Wellingtoni juhitud liitlasväed: 68 000[2] Ühendkuningriik: 25 000 britti ja 6000 Kuninga Saksa Leegionist Madalmaad: 17 000 Hannover: 11 000 Braunschweig: 6000 Nassau: 3000[3] 156 suurtükki[4] Preislased: 50 000[5]
Kaotused
Kokku: 41 000 24 000–26 000 langenut või haavatut[6] 6000–7000 vangivõetut[6] 15 000 teadmata kadunut[7] Kokku: 24 000 Liitlasväel: 17 000 3300 langenut[8] 10 200 haavatut 3300 teadmata kadunut Preislastel: 7000 1200 langenut 4400 haavatut 1400 teadmata kadunut[8]

Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Briti vägesid juhtis Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog ning nendega liidus olevaid Preisi vägesid feldmarssal Gebhard Leberecht von Blücher.

Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, 2 km kaugusel Waterloo linnast ja 15 km kaugusel Brüsselist ning see toimus väikesel, umbes 10 km pikkusel alal Brüsselisse suunduval maanteel.

Waterloo lahingut loetakse küll eraldiseisvaks lahinguks, ent tegelikult on see seotud manööverdamise käigus toimunud mitme eellahinguga, mis suuresti määrasid ka pealahingu lõpliku tulemuse. (Vaata kaarti "Lahingusse liikumise skeem")