Josquin des Prez

1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal.[1]
Josquin des Prés portree

Josquin des Prez[2][3] [žosk'ään depr'ee] (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel – 27. august 1521 Condé-sur-l'Escaut) oli renessansihelilooja. Ta oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim Euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks.

16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusse, tema tehnilist ja väljendusmeisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Temast kirjutasid kirjanikud Baldassare Castiglionest kuni Martin Lutherini ning teoreetikud Heinrich Glareanus ja Gioseffo Zarlino.[4] Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.[5] Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.[6] Alles tänapäeval on hakatud nendest mõne autorsust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessansiheliloojate elust on rohkem andmeid kui Josquini omast.[7]

Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat kõigis ajastu tähtsamates vokaalžanrides, muu hulgas missasid, motette, šansoone ja frottola'id. 16. sajandil ülistati nii tema meloodia loomise annet kui ka tehnilist leidlikkust. Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on osutunud keeruliseks, kuna Josquin armastas järjestikustes teostes kasutada väga erinevaid kompositsioonivõtteid.[8] Heinrich Glareanus kirjutas aastal 1547, et Josquin ei olnud mitte ainult "magnificent virtuoso" (võib tõlkida ka 'suurepärane kiitleja'), vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks.[9] Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osa nendest kuulub tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessansi väga väärtuslikku osa.[10]

  1. Macey, Grove, §8.
  2. ChoralWiki Illibata Dei virgo nutrix (Josquin des Prez)
  3. "Autobiographical Constructions in Josquin's Motet Illibata Dei virgo nutrix" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. märts 2012. Vaadatud 8. juunil 2011.
  4. Wegman, in Sherr, p. 21–25.
  5. Reese, Grove
  6. Wegman, in Sherr, p. 28.
  7. Wegman, in Sherr, p. 21–22.
  8. Sherr, p. 3.
  9. Glareanus, quoted in Sherr, p. 3.
  10. Sherr, p. 10.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search