Armeenlased

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Ajalooliselt on armeenlaste asuala paiknenud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal. Armeenlased kujunesid põlisasukate segunemisel sküüdi jt hõimudega omaette rahvaks hiljemalt 4. sajandil eKr. Armeenia on küll läbi ajaloo kohati olnud iseseisev riik, kuid siiski enamuse ajast pidanud elama võõrvallutajate võimu all. Kaua aega oli Armeenia rahvas lahutatud kahe riigi, Türgi ja Venemaa vahel. Tänapäevaks on armeenlased kaotanud suurema osa oma ajaloolisest asualast Türgile.

Aastal 301 võttis Armeenia esimese riigina vastu kristluse. Armeenlastest said kristlased (monofüsiidid), enamjaolt kuuluvad nad Armeenia Apostlikku Kirikusse.

Kuni Esimese maailmasõjani paiknesid armeenlased oma ajaloolisel asualal Armeenia mägismaal. 1870 ja 1894–1895 toimusid Türgis ulatuslikud armeenlaste tagakiusamised ja tapmised. Esimese maailmasõja ajal 1915–1917 panid türklased armeenia rahva vastu toime genotsiidi, mille käigus tapeti 1,2–1,5 miljonit armeenlast. Tapeti teisigi kristlasi (sh assüürlasi ja kreeklasi). Ligi 1 miljonit inimest saadeti asumisele Mesopotaamia kõrbetesse või põgenes välismaale.