Kloaak

See artikkel räägib zooloogia mõistest; embrüoloogia mõiste kohta vaata artiklit Kloaak (embrüoloogia); jäätmekäitluse mõiste kohta vaata artiklit Kloaak (jäätmekäitlus)

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Kloaagi areng, anatoomia, asend, morfoloogia ja funktsioonid võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Kloaagi morfoloogia ja funktsioonid sõltuvad ka indiviidi vanusest ja aastaaegadest.

Kloaak esineb roomajatel, lindudel^[1] ja alamatel kaladel, kuid mitte pärisluukaladel^[2].

Kloaagiks nimetatakse ka selgrootute ümarusside hõimkonna loomade tagaosas paiknevat avaust.^[3]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega HajZ3 on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega bbZ2R on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 0c9t9 on ilma tekstita.

[HajZ3-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega HajZ3 on ilma tekstita.

[bbZ2R-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega bbZ2R on ilma tekstita.

[0c9t9-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 0c9t9 on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]